Saturday, March 24, 2007

Atuasaun Justisa (ça) ba Mari Alkatiri (MA) ho

Atuasaun Justisa (ça) ba Mari Alkatiri (MA) ho
Alfredo Reinado (AR) la hanesan

Mari Alkatiri (MA) ho Alfredo Reinado (AR), sira nain
rua ne´e sai hanesan «personagem» central iha hakerek
ne´e, tamba sira nain rua ho sira seluk sai hanesan
protogonista iha krise politika militar nebe´e maka
afekta ba Timor LoroSae (Leste) iha fulan Abril no
Maio tinan 2006. Iha hakerek ne´e hare witoan oinsa
maka Justisa (ça) ka Poder Judicial (PJ) ninia
atuasaun ba «personagem» nain rua ne´e.
1. Oinsa maka mosu no hahu krise politika militar?
Nudar PM,saida maka sr.eis-PM MA ninia jestaun ba ba
resolve krise Politika-Militar, foti medidas hodi
resolve Problemas militares sira nian? Lian F-FDTL
nian laos buat foun ida.Waihira mosu krise iha
Lospalos no konfronto iha Becora entre F-FDTl ho PNTL,
Prezidente Republika harii komisaun hodi halo
investigasaun,iha rekomendasaun komisaun ne´e nian ba
Governo atu resolve problemas nebe´e maka mosu iha
F-FDTL nia laran,se la resolve buat ne´e dait,maibe
iha tina hirak ne´e nia laran la hatene se PM ho MD
buka solusaun ruma ba resolve ka lae.Se iha esforsu ba
resolve klaru krise F-FDTL Petisaun sei la dait naruk
to´o krise politika militar. Maibe iha tendencia maka
ne´e «Oinsa maka politiza F-FDTL».Tuir ICG
(International Crises Groups) nian katak:« PM MA tau
MD RR maka besik ba hierarqui F-FDTL nian,ho misaun
oinsa maka politiza no influência F-FDTL(ICG,Outubro
2006)». Politiza F-FDTL ne´e kontra kuelker lei ka
ukun Fuan rai demokratikus sira iha mundu rai
klaran,mos iha KRDTL (Konstituisaun RDTL) nian mos
defini ona katak«F-FDTL ne´e forsa
suprapartidaria»,siknifika la bele halo servisu ba
favor ba Partido A ka B. MA ninia atuasaun sira ne´e,
nem Tribunal ka nem Ministeriu Publiku mos hase ka fo
netik saran ruma ne la los ka la tuir Ukun Fuan Inan
RDTL nian, maibe Sistema Justisa Timor LoroSae (SJTL)
nian MA maka domina tamba sira importa Juizes sira
husi CPLP.

2. Oinsa maka sr.Admite Brigadeiro Taur Matan
Ruak,expulso 600 Militares F-FDTL (1/3 efectivo
F-FDTL), sira husi distritu sanulu (10) loromono nian.
Sr. MA ninia atitude maka ne: Ida (2);fingi la hatene
buat ida ka maka hakarak ignora tiha realidade ida ne.
Rua (2); Sr. Viola rasik KRDTL,tamba husi Sr. Taur
Matan Ruak «expulso F-FDTL Petisaun», la tetu konaba
ninia konsekuensia politika i social ba Rai Timor
LoroSae. Maibe iha KRDTL rasik hakerek katak«Lei ka
Regulamentu hotu-hotu la kontraria ho KRDTL»,se
detekta iha «anomalia»ruma ne´e konsidere
«Inkonstitucional». Maibe SJTL nian mos la aprecia
kasu ida ne´e waihira F-FDTL petisaun sira hatou sira
nia petisaun,buat hotu husi liu deit tamba tau ba
«Poder politiku karik mos ita la hatene». Hatudu momos
katak Tribunal Rekursus ho Ministeriu Publiku ne´e
joga ba MA ninia interesse.


3.Oinsa maka sr.husi desrespeitu ba KRDTL nian,tamba
PR maka komandante supremo F-FDTL,aproveite PR visita
ba liur hodi expulso F-FDTL Petisaun?Tansaida maka
sr.Eis-PM MA husik liu deit atitude Hirarquia F-FDTL
nian,interpretasaun maka ne: Ida (1); Sr.MA konkorda
ho atu ida ne ka MA maka haruka hierarquia F-FDTL hola
decisaun ne´e. Tamba iha deklarasaun nebe´e maka MA
halo hodi hatan ba atitude Hierarqui F-FDTL nian maka
ne´e:«Buka rekrut fali F-FDTL Foun (TP,20/03/2006)».
Rua (2), fila fali ba deklarasaun nebe´e sr.MA nian
katak "Fretilin maka bele kria estabilidade mos bele
destroe estabilidade". Tuir Francisco Cepeda,militan
FRETILIN hakerek iha STL:"MA hatene katak só FRETILIN
ho F-FDTL deit maka bele kria estabelidade i destroe
("in", STL,03/10/2006)".

4.Oinsa maka Sr.autoriza F-FDTL ba toma konta
segurança nebe tuir KRDTL ne kompetencia PNTL nian? De
faktu Sr.MA autoriza «Forças Armadas», tuir KRDTL ne´e
viola rasik ita nia Ukun Fuan Inan (UFI),tamba: F-FDTL
atua iha momentu nebe´e konsidere «emergência», ka
situasaun «grave liu ona» hafoin PR husu F-FDTL ba
tulun PNTL fo Seguransa. Maibe Sr.MA ignora tiha poder
nebe´e KRDTL rasik atribui ba PR hodi husu tulun husi
F-FDTL ba fo «seguransa». Maibe SJTL nian hare ba atu
ida ne´e baibain hela no kala tuir duni Lei ka UFI TL.


5.Oinsa sr. MA autoriza F-FDTL ba tiru manifestantes
sira iha loron 28/04/2006,nebe tuir KRDTL katak
intervensaun F-FDTL kuandu iha situasaun «emergência»
mas autorizasaun ka deklarasaun ne husi PR nudar
komandante supremo F-FDTL. Komandante PM,Major Alfredo
Reinado hatene ida ne´e tamba nia maka akompanya
CEM,F-FDTL,Kolonel Lere Anan Timor no eis-MD ba simu
ordem husi Sr-MA hodi atua. Husi kasu ne´e maka mosu
«Krise Politika Militar».

6. Sunu mate familia ida iha Uma laran (24/05/2006) no
Tiru Mate PNTL nain 10 no kanek besik 30 (25/05/2006).
Akontesimentu tragicos sira mos resulta husi «jestaun
ba krise politika militar nebe´e PM MA ninia
decisaun»,ne´e relaciona direktamente ho ninia
decisaun. Oinsa maka SJTL nian husi MA livre no
arquivo tiha ninia processo?

7. Fahe Kilat ba Emar Civil (FKC), ne´e tuir KRDTL
ne´e kontra no tuir Kodiku Penal rai nebe deit ne
krimi. Eis-PM MA ninia Eis-MI RTL Tribunal Dili
kondena hetan «Pena» tinan 7 fulan 6 maibe Sr.MA ne´e
ninia envolvimentu ne´e MP Timor nian arquivo tiha.

Alfredo Reinado (AR) ninia envolvimentu iha pontus
balun maka haruka SJTL nian konsidere nia hanesan
«persona non grata », maibe AR ne´e hanesan «desafio»
bot ba Poder Politika no Poder Judicial Timor LoroSae
(Leste) ninia atuasaun ba problemas sira
hanesan:Deskriminasaun iha Instituisaun F-FDTL nia
laran, tendencia ba «apropriação do serviço de Estado»
husi material no judicial,lia los,no sst. Poder
Politiku (PP) no Poder Judicial (PJ) Timor LoroSae
nian akusa AR tamba hahalok sira tuir mai ne´e: AR nia
sala tamba nia maka komanda ataka iha loron
22/05/2006?

1. Aksaun nebe´e Major AR halo iha loron 22/05/2006
ne´e hanesan «resposta» ka hatan ba decisaun nebe´e
maka Eis-PM MA bolu F-FDTL ba atua kontra
manifestantes sira iha loron 28 Fulan Abril tinan 2006
iha Raikotu no Taci Tolu. Nebe´e tuir Cefe Estado
Maior (CEM) F-FDTL nian Lere Anan Timor dehan ba STL
katak "F-FDTL gasta kartus musun 500 ho resin no
granadas 3 (STL,16/04)". Atuasaun F-FDTL nian tamba
sira simu ordem husi Eis-PM MA. Neduni logika ba
atuasaun Major Alfredo iha loron 22/05/2006 hanesan
hatan ba autorizasaun nebe´e maka Eis-PM MA liu husi
ninia decisuan: Ida (1),Haruka F-FDTL ba atua kontra
manifestantes (F-FDTL Petisaun no apoiantes )sira iha
Rai Kotu no Taci Tolu. Rua (2), Eis-PM maka autoriza
F_FDTL ba atua hodi fo seguransa no desautoriza PNTL
nebe´e iha knar nudar «Força de segurança».
Konsekuencia husi Eis-PM ninia decisaun maka lori
Timor LoroSae ba krise Politika militar nebe´e afekta
to´o ohin loron. Se hare husi «análise causa e
efeito»,neduni Atuasaun Major AR hanesan «efeito» husi
decisaun nebe´e eis-PM MA nian tamba ninia decisaun
maka «Causa» ka akibat. De fakto Poder Judicial ninia
atuasaun ne´e hanesan halo deskriminasaun,husik MA
tamba nia ne´e Fundador ASDT/FRETILIN,nia ne´e Eis-PM
no nia ne´e uluk funu iha Frente Diplomatika. Maibe
halo preseguisaun liu husi ordem Judicial nian ba
Major AR. SJTL ninia hahalok hatudu lolos katak
"Justisa ba ema kiik deit,embot sira ka bayno sira
ne´e hamrik iha Justisa nia leten".

2. AR nia sala tamba nia maka tau kilat iha Uma?
Tuir akordo nebe´e maka Governo PM José Ramos Horta
(JRH) ho Governo Australia nian halo hodi prende kilat
sira nebe´e maka emar civil sira maka kaer iha krise
politika militar nia laran. Tamba ho argumentu ida
ne´e maka autoridade sira hodi ba kaer AR ho ninia
membros sira iha uma sira hela fatin. Maibe AR ho nia
grupos maka hatama entrega uluk Kilat iha Maubisse ba
Força Australia nian. Data limite ba entrega kilat
tuir akordo husi Governo rua (Timor LoroSae ho
Australia) maka 25 Julho 2006. Maibe tuir versaun
autoridade sira katak AR rai kilat iha uma, maibe tuir
versaun AR sira katak sira entrega ona kilat iha
Maubisse,nusa maka teki-teki deit kilat mosu iha uma
laran,ida ne´e mos to´o oras ne´e dadaun seidauk
explika lolos. Maibe hahalok ba kaer ne´e hanesa los
deit uluk SGI/Kopassus waihira hakarak kaer emar sira
nebe´e sira deskonfia iha ligasaun ka servisu
Clandestina,uluk liu sira ba soe hela kilat iha uma
laran hafoin waihira sira tama revista hetan kilat iha
uma laran,nune sira bele kaer ba kadeia. Maibe
autoridade sira mos foin hetan kilat ka iha Eis-PM MA
nia uma iha fulan Agosto laran tinan 2006
(STL,01/08/2006). Tuir eis-PM MA nian katak "Nia
sempre komunika ba MI,Alcino Barris konaba kilat sira
nebe´e maka iha nia uma laran (Lusa,01/08/2006)".
Problema maka ne: Prazu konaba prende kilat iha civil
nia liman liu ona,nusa maka Força Australia foin ba
foti kilat iha MA nia uma iha fulan Agosto laran?Iha
ne´e hatudu lolos deit Poder Judicial Timor ninia
atuasaun favor deit ba embot sira maibe emar kiik sira
tenke halo nafatin preseguisaun.
Preseguisaun sira ne´e maka halo krise ne´e naruk ba
bei-beik no AR hetan nafatin tulun ka suport husi
populsaun.Nusa maka besik ona fulan ida Força In
ternacional (FI) liliu Australia ho New Zeland seidauk
kaer deit AR.Ida tan sira hetan reforsu husi SAS
(unidade elites)Australia nian,nebe´e tuir
especialista internacionais iha Politika Militar katak
«Um dos melhores do mundo». Hare husi estrategia
Militar nian, operasaun nebe´e maka FI halo iha Same
ne´e «derrota bot ida»,ba FI sira nebe´e halo
operasaun ho meius mesak sufistikadus deit no hetan
reforsu husi SAS,maibe la konsegue atingi sira nia
objektivu. Derrota seluk, ba autoridade nasional Timor
nian,ba Governo José Ramos Horta, ba Prezidente
Republika, ba Poder Judicial no Parlamento Nasional,
tamba sira la konsegue resolve problemas ninia hun no
abut,maibe sira buka tesi maka lia ne´e nia dikin
(http://www.forum-haksesuk .blogspot.com).

3. Ba hadau kilat iha PNTL Fronteira,Salele ho Tunu
Bibi. Kasu ne´e mos buka hare didiak. Tuir autoridade
Soberano Nasional Timor LoroSae nian katak "AR ho
ninia emar ba hadau kilat", tan ne´e maka Prezidente
RDTL ho hetan tulun husi Conselho Segurança e Defesa
Nacional (CSDN) hodi fo mandatu ba FI ba prende ka
kaer nia iha Same. Iha ne´e ita husu lian litik ba
autoridade nasional sira maka ne´e:Tansa maka AR sira
hola decisaun ida extremo hanesan ne´e?Keta sira mos
«pasciência»iha limite,tamba iha fulan hirak ne´e nia
laran Autoridade nasional (Governo,Prezidente
Republika,Parlamento no Ministeriu Publiku) halo buat
ruma ka iha esforsu ruma hodi ba resolve problemas
sira nebe´e mosu no dait to´o krise ne´e sai naruk?Ka
autoridade nasional sira uja deit AR no F-FDTL
Petisaun hodi hatun malu,depois «marginaliza »deit
sira?Se hatan hau nia lian litik sira ne´e hafoin bele
kompreende tansa maka sira ba hadau ka foti kilat husi
PNTL iha Fronteira. Ida tan, komandante PNTL iha
Fronteira mos buka investiga,tansa maka husik AR ho
ninia grupos ba foti deit kilat ka fo deit kilat?Se
PNTL iha Tunu Bibi ho Salele la kontra AR tamba sira
mos «envolve»iha jogada ruma maka koresponde ba
interesse jogo poder iha Dili.

Neduni Poder Judicial (MP ho Justisa) atu iha
kredibilidade maka ne´e: Labele deskriminasaun iha
sira ninia atuasaun,MA ho AR tenke tau iha dasin
hanesan,se PJ halo preseguisaun ba AR no arquivo tiha
MA ninia responsabilidade moral i intelektual iha
krise politika militar ne´e, neduni AR mos sei dificil
atu hetan no sei mosu tan Alfredo reinado sira seluk.
Poder Judicial (PJ) ka Justisa ninia autuasaun ne´e
halis liu ba embot sira no halo preseguisaun ba emar
kiik sira. AR ne´e exemplo ida, nebe´e hatudu katak
SJTL nian ne´e serbisu ba «grupos de interesse».

*António Ramos Naikoli,Timor Oan Hela iha
Lisboa,Portugal!

No comments: